Indrek'u koduleht

Koola 1998/1999

28.detsember


REISIKIRI:
25.-27.dets # 28.dets # 29.-30.dets # 31.dets # 01.-02.jaan # 03.-05.jaan

------------------------------------------------------------------------------------------------------

28.detsember: 1.matkapäev
Mart:
Ärkasime umbes kell 6 ja äratasime oma sagimisega nii mõnedki reisijad. 6.49 olime Imandras. Rong peatus seal 15 minutit, nii et väljumise aega oli piisavalt. Panime kohe suusad alla ja hakkasime liikuma, mis sellest, et oli veel päris pime. (Indrek: Ei jõudnudki me palju minna kui juba esimesed kukkumised ja suuskade ristiminekud aset leidsid.) Umbes 2 km läbides hakkas kuulduma jõe kohinat. See jäi meie põhiliseks orientiiriks paari päeva vältel. Alguses oli jõgi lahti, nii et me pidime metsas müttama. Edaspidi jääkatte osa jõel üha suurenes. Liikusime kõrgemat jõekallast pidi, mida kattis küllalti noor ja tihe männimets. Jõe teine kallas oli madalam ja kohati soostunud ning tundus, et ka jõe põhi oli teisel pool madalam, kuna jääkate oli teise kalda ääres märksa ulatuslikum. Püüdsin seda ka oma kaaslastele seletada, et targem oleks kallast vahetada. Kuid Murphy seadusi tsiteerides laususid nad, et vastaskallas on alati parem. Ei aidanud ka minu väited Coriolise jõust, mis ütleb, et jõgi uhub üht kallast rohkem kui teist. Enamus matkalisi arvasid, et matkal toimivad Murphy seadused märksa paremini kui loodusseadused. Edaspidi jäi jõgi väiksemaks ja juba me hakkasimegi mööda jääd liikuma.

Alguses ei erinenud meie läbitav maastik kodumaisest millegi poolest. Oli tunne nagu meie teekond kulgeks kusagil Valgejõe ääres. Kuid mõne aja pärast hakkasid silma torkama pikad sihvakad kuused. Selline okste pikkus ja paigutus on lumerohkete talvede tulemus. Sellised kuuskede oksad, nagu oleme kodumaal harjunud nägema , ei peaksid siinsetes oludes vastu ja murduksid suure lumekorra all.

Järsku katkestas vaikuse rabakana ärev pläägutamine. Seda väga omapärast häälitsemist on kuulnud tõenäoliselt väga vähesed eestlased kuna kodumaal on rabakana väga haruldane.

Keskpäeval hakkasid üle puudelatvade paistma suured lumise mäed. Jõe jääl liiguti üha julgemalt. Vahepeal ületati jõge vaid umbes meetriste jääsildade kaudu, mis olid jäänud jäässe tekkinud aukude vahele.

Kuna Heino arvas, et me oleme vähe kogenenud , alustasime laagri püstitamist kell 13.00. Umbes kahe tunniga oli laager üleval ning alustati õhtusöögiga.

Küttematerjali varuti ohtrasti. Ja nagu järgmisel hommikul selgus, pingutati tugevalt üle. (Indrek: kuna minu kotist söödi selle matka esimene õhtusöök, siis sain ma ühe kilekoti täie neid meie matka parimaid-kuivemaid puid ka järgmisesse laagripaikka vedada.) Peagi võeti üles ka lauluhääled ning manustati üllatussööke ja –jooke. Väljavalajaks oli Pille, kes oma “Männikännu” baaris osavasti kokse segas. Õhtu jooksul jõuti läbi laulda enamus üldrahvalikust repertuaarist. Samuti improviseerisime ka ise ohtralt. Eredamaks teoseks oli vendade Urbide “Kuu” viisi sugemetega ja regivärsi stiilis improviseeritud laul, kus eeslauljaks oli Heino ja vastulauljatest silmapaistvamad Reedik ja Siiri. Laul kestis ühtekokku umbes 20 minutit. Südaööl otsustati lõpuks magama minna.


who?:
name: Indrek 'BC'
location: Tallinn, Estonia

how?:
mail: indrek.martin[at]gmail.com
skype: bibiconn
twitter: voyag
best view: Firefox & 1024x768