A |
|
| a priori |
enne kogemust, kogemusest sõltumata; kogemuseelselt (antonüüm: a
posteriori) |
| ab hinc |
siit, nüüdsest peale |
| ab imo pectore |
kogu hingest või südamest |
| ab incunabulis |
hällist hauani, päris algusest, mähkmeist peale |
| ab initio |
algusest |
| ab ovo |
algusest või tekkest peale |
| absque omni exeptione |
ilma igasuguse kahtluseta |
| abusus in Baccho et in Venere |
alkoholi ja armastuse kuritarvitamine |
| abusus non tollit usum |
kuritarvitus ei välista õiget tarvitamist |
| actum atque tractatum |
päeva sündmused, kroonika |
| ad absurdum |
(jõudmine) mõttetuseni, absurdsuseni |
| ad cogitandum et agendum homo natus est |
inimene on sündinud mõtlemiseks ja tegevuseks (et mõelda ja luua) |
| ad exemplum |
näiteks, eeskujul |
| ad extra |
äärmuseni |
| ad hoc [ho:k] |
selleks, eriti just selleks juhuks või otstarbeks |
| ad honorem |
auks, austuseks |
| ad infinitum |
lõpmatuseni, lakkamata |
| ad interim |
esialgu, ajutiselt |
| ad patres |
esivanemate juurde, ülekantult ka surema |
| ad rem |
asja juurde |
| ad usum |
tarvitamiseks |
| alea jacta est |
liisk on langenud, küsimus on lõplikult otsustatud (Caesar) |
| alias |
teisiti, teise nimega |
| aliena vitia in oculis habemus, a tergo
nostra sunt |
teiste vead on meil silme ees, enda omad aga selja taga; teiste silmas
näed pindu, oma silmas ei näe palkigi |
| alma mater |
toitja ema, ülikool, kõrgkool |
| alter ego |
lähedane sõber või mõttekaaslane, teine mina, kellelegi nii lähedane
isik, et võib teda asendada |
| amantium irae amoris integratio |
armunute tüli tähendab armastuse taassündi |
| amat victoria curam |
võit armastab hoolt (Catullus) |
| amici, diem perdidi |
sõbrad, ma olen kaotanud päeva (Vespasianus) |
| amicus certus in re incerta cernitur |
kindlat sõpra tuntakse ebakindlas olukorras (õnnetuses) |
| amicus humani generis |
inimsoo sõber (arst) |
| amicus Plato, sed magis amica veritas |
sõber on Platon, kuid suurem sõber on tõde (Aristoteles) |
| amo amorem tuum |
armastan sinu armastust |
| amor tussisque non celatur |
armastust ja köha ei varjata |
| aquila non captat muscas |
kotkas ei püüa kärbseid, suur inimene ei aja taga pisiasju |
| arbor vitae |
elupuu |
| ars longa vita brevis |
kunst on pikk, elu lühike |
| ascultare disce! |
õpi kuula(tle)ma! |
| asinus ad lyram |
eesel lüürast (ei taipa midagi) |
| audaces (audentes) fortuna juvat |
julgeid abistab saatus (Vergilius) |
| audiatur et altera pars |
kuulatagu ka teist poolt (näiteks vaidluses) |
| audi, vide, sile |
kuula, vaata, vaiki |
| aurea mediocritas |
kuldne kesktee (Horatius) |
| auscultare disce, si nescis loqui |
õpi tähelepanelikult kuulama, kui sa ei oska rääkida |
| aut Caesar aut nihil |
kas kõik või mitte midagi |
| aut vincere, aut mori |
kas võita või surra, võit või surm |
| ave Caesar, morituri te salutant |
tere Caesar, surmaminejad tervitavad sind |
| avis rara |
haruldane lind, haruldus |
|
|
B |
|
| barba non facit philosophum |
habe ei tee filosoofiks |
| barbam et pallium video, philosophum
nondum video |
habet ja mantlit ma näen, kuid filosoofi veel ei näe (Aulus Gellius) |
| beatitudo non est virtutis praemium sed
ipsa virtus |
õnn ei peitu vapruse tasus, vaid vapruses endas (Spinoza) |
| beatus est, qui multa bona possidet |
õnnelik on see, kellel on palju hüvesid (Varro) |
| beatus ille, qui procul negotiis |
õnnelik on see, kes on askeldustest eemal (Horatius) |
| bellaque matribus detestata |
ja emade poolt neetud sõjad (Horatius) |
| bellum omnium contra omnes |
kõikide sõda kõigi vastu (Hobbes) |
| bene diagnoscitur, bene curatur |
(mis) hästi diagnoositakse, (seda) hästi ravitakse |
| bene fecisti, quod tacuisti |
hästi tegid, et vaikisid |
| bene qui latuit, bene vixit |
kes on hästi märkamatuks jäänud, on hästi elanud (Ovidius) |
| bibamus, moriendum est |
joogem, surra tuleb niikuinii (Seneca) |
| bis dat, qui cito dat |
kahekordselt annab see, kes kiiresti annab |
| bona fide |
heas usus, usalduslikult, puhtsüdamlikult, täiesti siiralt, ilma
igasuguse tagamõtteta |
| bona valetudo iucundior est iis, qui e
gravi morbo recreati sunt, quam qui numquam aegro corpore fuerunt |
hea tervis on armsam nendele, kes on raskest haigusest paranenud, kui
nendele, kes pole kunagi haige kehaga olnud (Cicero) |
| bonis nocet, quisquis pepercerit malis |
kahjustab häid see, kes iganes säästab halbu (Publilius Syrus) |
| breve tempus aetatis satis longum est ad
beate honesteque vivendum |
elu lühike aeg on küllalt pikk õnnelikult ja ausalt elamiseks (Cicero) |
| brevis esse laboro, obscurus fio |
kui püüan väljenduda lühidalt, jään ebaselgeks |
| britanni olim frumenta non serebant, sed
lacte et carne vivebant |
britid vanasti ei külvanud vilja, vaid elasid piimast ja lihast (Caesar) |
|
|
C |
|
| caret periculo, qui etiam tutus cavet |
kõige paremini on ohu (haiguse) eest kaitstud see, kes on valvel ja siis,
kui näib, et ohtu ei ole. |
| carpe diem |
nopi päeva, kasuta käesolevat päeva (Horatius) |
| caseus et panis sunt optima fercula sanis
(Regimen Sanitatis Salernitatum) |
juust ja leib on kõige tervislikum toit (Salerno Tervise Koodeks) |
| casta est quam nemo rogavit |
süütu on see, keda keegi pole tahtnud (Ovidius) |
| castigare ridendo mores |
naeruga kombeid parandama |
| cessante causa, cessat effectus |
põhjuse lakates lakkab tagajärg |
| chirurgus mente prius et oculis agat,
quem armata manu |
kirurg toimigu pigem mõistuse ja silmadega kui relvastatud käega
(skalpelliga) |
| cibi condimentum est fames |
kõige parem kokk on nälg |
| circulus vitiosus |
nõiaring, vigane ring, esitada tõestuseks seda, mida on vaja tõestada,
väljapääsmatu olukord |
| citius, altius, fortius |
kiiremini, kõrgemale, tugevamini (olümpiadeviis) |
| cogito, ergo sum |
mõtlen, järelikult olen olemas (Descartes) |
| cognosce te ipsum |
tunne iseennast |
| concordia parvae res crescunt, discordia
maximae dilabuntur |
üksmeelega kasvavad väikesed asjad, lahkmeelega valguvad suuredki laiali
(Sallustius) |
| concordia victoriam gignit |
üksmeel sünnitab võitu |
| consuetudo est altera natura |
harjumus on teine loomus |
| contraria contrariis curantur |
vastandid ravivad vastandeid (Hippokrates) |
| contra vim mortis non est medicament in
hortis |
surma jõu vastu pole rohtu aedades (Salerno Tervise Koodeks) |
| corpus delicti |
süüteo ese, peamised süütõendid |
| cras, cras, semper cras, sic evadit aetas |
homme, homme, alati homme - nii möödub elu |
| crede mihi, miseros prudentia prima
relinquit |
usus mind, õnnetuid jätab kõigepealt maha nende arukus (Ovidius) |
| credo, quia absurdum |
usun, sest see on mõttetu (Tertulianus) |
| cucullus non facit monachum |
munga peakate ei tee veel mungaks |
| cui bono |
kelle huvides ?, kelle kasuks |
| cujus regio, ejus religio |
kelle maa, selle usk |
| cujusvim hominis est errare, nullius,
nisi inspientis in errore perseverare |
igale inimesele on omane eksida, kuid mitte kellelegi, välja arvatud vaid
rumal, pole omane oma eksituse juurde jääda |
| cum laude |
kiitusega |
| cum tacent, clamant |
vaikides nad kisendavad, vaikimisega avaldavad nad oma pahameelt (Cicero) |
| curriculum vitae |
lühike elulookirjeldus, CV, elulugu |
|
|
D |
|
| debes, ergo potes |
sa pead, järelikult suudad |
| de die in diem |
päevast päeva |
| de facto |
tegelikult, faktiliselt, õiguslikust alusest olenemata |
| de gustibus non est disputandum |
maitse(te) üle ei vaielda |
| de jure |
(kehtiva) õiguse kohaselt, juriidiliselt, õiguslikult, seaduste kohaselt
või ka ametlikult |
| de lingua stulta (veniunt) incommoda
multa |
rumalatest sõnadest (tekivad) paljud pahandused |
| de mortuis nil nisi bene |
surnute kohta tuleb rääkida ainult head |
| des partem leonis |
anna ära lõviosa |
| deus ex machina |
jumal masinast; ootamatu, kunstlik asjaolude lahendus; kasutatakse
teatris |
| de visu |
nägemise järgi, oma silmaga |
| dictum - factum |
öeldud - tehtud |
| dies diem docet |
päev õpetab päeva |
| difficile est proprie communia dicere |
raske on väljendada üldtuntud asju (tõdesid) omamoodi (Horatius) |
| dimidium facti, qui coepit, habet |
kes alustab, sel on juba pool tehtud |
| disce, sed a doctis, indoctos ipse doceto |
õpi, kuid ainult õpetatuilt, mitteõpetatuid õpeta ise |
| discernit sapiens res, quas confundit
asellus |
tark orienteerub asjades, milles eesel vassib |
| divide et impera |
jaga ja valitse (Vana–Rooma vallutajate ja nüüdisaja imperalistide
poliitilisi põhimõtteid) |
| divinum opus sedare dolorem |
valu vaigistada on jumalik asi |
| dixi |
olen kõnelnud, tähistab kirja või kõne lõppu |
| dixi et animam levavi |
olen kõnelnud ja (oma) hinge kergendanud |
| docendo discimus |
õpetades õpime (Seneca) |
| doctus nemo nascitur |
keegi ei sünni targana (õpetatuna) |
| domus propria - domus optima |
oma maja on parim maja; külas on hea, aga kodus on parem |
| donec eris felix, multos numerabis amicos |
seni oled sa õnnelik, kuni sul on palju sõpru (Ovidius) |
| do ut des |
annan, selleks et sina annaksid (mulle) |
| dulce et decorum pro patria mori |
armas ja auväärne on surra isamaa eest (Horatius) |
| dum spiro, spero |
kuni hingan, loodan (Ovidius) |
| duobus litigantibus, tertius gaudet |
kaks tülitsevad, kolmas rõõmustab |
| duos lepores insequens, neutrum cepit |
kaht jänest taga ajades ei saa kumbagi kätte |
| dura lex, sed lex |
karm seadus, kuid (selline on) seadus |
| dura necessitas |
karm paratamatus |
|
|
E |
|
| ecce homo |
"ennäe inimest" (Pontius Pilatus) |
| edimus, ut vivamus, non vivimus, us
edamus |
sööme (selleks), et elada, kuid ei ela (selleks), et süüa |
| e fructu arbor cognoscitur |
viljast tuntakse puud |
| elephantem ex musca facis |
sa teed sääsest elevandi |
| eo ipso |
seetõttu, iseenesest |
| eo nomine |
selle nime all, selle nimega |
| epistula non erubescit |
kiri ei punasta, paber kannatab kõik välja (Cicero) |
| ergo |
järelikult, nii siis |
| errare humanum est |
eksimine (eksida) on inimlik |
| esse est percipi |
olemine on tajumine |
| est modus in rebus |
asjades on mõõt, kõigel on piir (lõpp) (Horatius) |
| est rerum omnium magister usus |
kõikide asjade õpetaja on kogemus (Caesar) |
| et alii |
ja teised |
| et cetera |
ja nii edasi |
| et ego in Arcadia |
ka mina (sündisin) Arkaadias, s.o. ka mina olin õnnelik |
| et gaudium et solatium in litteris |
teadustes on nii rõõm kui ka lohutus (Plinius) |
| ex ante |
enne sündmust (mõeldud tulevast sündmust) |
| ex cathedra |
ametlikult, ilmeksimatult |
| exceptio confirmat regulam |
erand kinnitab reeglit |
| exclusive |
(viimane) välja arvatud, mitte kaasa arvatud |
| ex duobus mali minus est deligendum |
kahest pahast tuleb valida väiksem |
| exegi monumentum |
olen endale püstitanud mälestusmärgi |
| exegi monumentum aere perennius |
rajasin mälestusmärgi, mis vasest püsivam (Horatius) |
| exempla docent |
eeskujud õpetavad |
| exercitatio optimus est magister |
harjutamine on parim õpetaja, praktika on parim kool |
| exitus acta probat |
tulemus õigustab tegu |
| ex libris |
raamatute seast, raamatuviit |
| ex nihilo nihil (fit) |
ei millestki ei (teki) midagi (Lucretius) |
| ex officio |
oma kohustusi täites, ameti poolest, ametikohustuslikult |
| ex ore parvulorum veritas |
laste suust kuuleb tõtt |
| experientia docet |
kogemus õpetab |
| experientia est optima rerum magistra |
kogemus on parim õpetaja |
| experimentum in corpore vili |
katse väheväärtuslikul organismil |
| ex post |
peale sündmust, mõeldud juba olnud sündmust |
| ex ungue leonem cognoscimus, ex auribus
asirium |
küün(t)est tunneme lõvi, kõrvust eeslit |
|
|
F |
|
| faber est suae quisque fortunae |
igaüks on oma õnne sepp |
| facies Hippocratica |
Hippokratese nägu, surija nägu |
| facile omnes, cum valemus, recta consilia
aegrotis damus |
kui oleme terved, siis me kõik anname haigetele head nõu |
| facio ut facias |
teen selleks, et sina teeksid |
| fas est et ab hoste doceri |
on õige ka vaenlaselt õppida |
| favete linguis |
vaikige, valitsege oma keelt |
| feci, guod potui, faciant meliora
potentes |
tegin, mis suutsin, tehku paremini, kes suudavad |
| fecit |
tegi |
| felix, qui potuit, rerum cognoscere
causas |
õnnelik, kes võis teada asjade põhjusi |
| femina mors anima |
naine on hinge surm |
| fer patienter onus, fac sapienter opus |
talu kannatlikult (oma) koormat, tee targalt tööd |
| ferro et igni |
tule ja mõõgaga |
| festina lente! |
rutta aeglaselt; ära toimi ülepeakaela, tasa sõuad, kaugele jõuad
(Augustus) |
| fiat! |
sündigu!, saagu! |
| fiat lux |
saagu valgus |
| fidelis et fortis |
ustav ja julge |
| fide, sed cui fidas, vide |
usalda, kuid keda usaldad(a), vaata; ole ettevaatlik |
| finis coronat opus |
lõpp kroonib tööd |
| floreas! |
õitse!, kasva!, mingu sul hästi! |
| fortier in re, suaviter in modo |
tugevalt asjaajamises, meeldival viisil, s.o. taotleda kindlalt oma
eesmärke, kuid toimida meeldivalt |
| fortuna caesa est |
saatus on pime |
| fortunam suam quisque parat |
õnne valmistab endale igaüks ise, igaüks on oma õnne sepp |
| fugit irreparabile tempus |
põgeneb (lendab) tagasipöördumatu aeg (Vergilius) |
| functus officio |
ta on oma töö teinud (rohkem pole enam vaja) |
|
|
G |
|
| gaudeamus igitur |
seega rõõmustagem |
| gaudeamus igitur, juvenes dum sumus |
olgem siis rõõmsad, kuni oleme noored (vana üliõpilaslaulu algus) (Carmen
Scholasticum) |
| gaudeo tibi iucundas esse meas litteras |
ma rõõmustan, et mu kirjad on sulle meeldivad (Cicero) |
| gens una sumus |
me oleme üks pere (Maleföderatsiooni moto) |
| gloria victoribus |
au võitjatele |
| gloriam invidia sequitur |
kadedus järgneb kuulsusele |
| graeci homines deorum honores tribuerant
iis viris, qui tyrannos necaverant |
Kreeka inimesed omistasid jumaliku au nendele meestele, kes olid türanne
tapnud (Cicero) |
| graecia capta ferum victorem cepit |
vallutatud Kreeka sai endale barbaarse võitja (Horatius) |
| gratis |
tasuta, maksuta |
| grosso modo |
üldjoones, laias laastus, ligikaudu |
| graviores animi morbi sunt, quam corporis |
hinge haigused on raskemad hinge haigustest (Cicero) |
| gutta cavat lapidem non vi, sed saepe
cadendo |
tilk õõnestab kivi mitte jõuga, vaid sageda langemisega (Ovidius) |
|
|
H |
|
| habeas tibi |
saa oma tahtmine, minugi poolest |
| habent sua fata libelli |
raamatuil on oma saatused |
| haedul legatos ad Caesarem mittunt
rogatum auxilium |
häädulased saatsid saadikud Caesari juurde abi paluma (Caesar) |
| Hannibale duce hostes Roman petunt |
Hannibali juhtimisel ründavad vaenlased Roomat |
| hectora quis nosset, si felix Troia
fuisset |
kes teaks Hektorit, kui Trooja oleks olnud õnnelik (Ovidius) |
| hic locus est, ubi mors gaudet sucurrere
vitae |
siin on koht, kus surm abistab meelsasti elu |
| historia est magistra vitae |
ajalugu on elu õpetaja |
| hoc erat in fatis |
see oli saatusest määratud |
| hoc sensu |
selles mõttes |
| hoc vero sine ulla dubitatione
confirmaverim |
seda tõepoolest ilma mingi kahtluseta võiksin kinnitada (Cicero) |
| hoc volo, sic jubeo |
seda (nii) tahan, nii käsin |
| hominem non odi, sed ejus vitia |
ma ei vihka inimest, vaid tema vigu |
| homines amplius oculis quam auribus
credunt |
inimesed usuvad pigem silmi kui kõrvu (Seneca) |
| hominis est errare, insipientis
perseverare |
inimesele on omane eksida, rumalale kindlaks jääda (oma eksimuses) |
| hominis mens discendo alitur et cogitando |
inimese mõistus toitub õppimisest ja mõtlemisest (Cicero) |
| hominis utilitati agri et maria parent |
põllud ja mered on allutatud inimeste kasule (Cicero) |
| homo additus naturae |
inimene on looduse täiendus |
| homo homini lupus (est) |
inimene on inimesele hunt (Plautus) |
| homo novus |
uustulnukas, uustulnuk, omal jõul tuntuks saanud isik, tõusik |
| homo ornat locum, non locus hominem |
inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest |
| Homo sapiens |
inimese kui liigi teaduslik nimetus, inimene mõistusliku olendina,
nüüdisaegne inimene ja ta samaliigilised eellasvormid; "mõtlev
inimene" |
| homo sum, humani nihil a me alienum puto |
olen inimene, midagi inimlikku ei ole mulle võõras (Terentius) |
| homunculus |
tehisinimene keskaja alkeemikute uskumustes |
| honesta vita beata est |
aus elu on õnnelik (Cicero) |
| honores mutant mores, sed raro ad
meliores |
austamine muudab inimese käitumist (kombeid), kuid harva paremuse suunas |
| honoris causa |
austuseks, au pärast |
| horribile auditu |
hirmus kuulda |
| horribile dictu |
hirmus öelda (irooniliselt) |
|
|
I |
|
| ibi semper est victoria, ubi concordia
est |
seal on alati võit, kus on üksmeel (Publilius Syrus) |
| ibidem (lühend ibid.) |
sama koht; sealsamas |
| idem per idem |
seesama sellesama kaudu |
| id est |
see on, see tähendab |
| ignoramus et ignorabimus |
me ei tea, ega saagi teada |
| ignorantia non est argumentum |
võhiklus pole argument (Spir.oza) |
| ignoti nulla curatio morbi |
tundmata haigusel pole ravi |
| in aeternum |
igaveseks ajaks |
| in brevi |
lühidalt, peatselt |
| inclusive |
(viimane) kaasa arvatud, ühesarvatult |
| incognito |
inkognito, tundmatult, võõra nime all, salaja, oma tõelist nime varjav,
tundmatuks jääda sooviv isik |
| in corpore |
täies koosseisus |
| incredibile dictu |
uskumatu (öelda), ebatõenäoline |
| inde irae et lacrimae |
sealt viha ja pisarad (Juvenalis) |
| in dubio |
kahtluse korral |
| in extenso |
üksikasjaliselt, täies ulatuses, pikaleminevalt, pikalt ja laialt |
| in extremis |
viimasel minutil, surma lähenedes |
| in facto |
faktiliselt, tõeliselt |
| infandum renovare dolorem |
on kohutav tekitada uuesti valu |
| in favorem |
kellegi kasuks |
| in flagranti |
põleval (teol), süüteo kohal (tabama) |
| in futuro |
tulevikus |
| in genere |
üldiselt, üldse |
| in hoc signo vinces |
selle märgi (lipu) all võidad |
| injuria verbalis |
solvamine sõnadega |
| in loco |
kohal, (kellegi) asemel |
| in medias res |
asjade keskele, otsekohe asja juurde (Horatius) |
| in memoriam |
(kellegi) mälestuseks, meelespidamiseks |
| in natura |
esemeis, natuuras |
| in nomine |
nimel, (kellegi) ülesandel |
| in omnem eventum |
igaks juhuks |
| in omnia paratus |
kõigeks valmis |
| in optima forma |
parimal kujul, nagu kord ja kohus |
| in pace |
rahus |
| in perpetuum |
igaveseks |
| in saecula saeculorum |
sajandite sajanditeks, igaveseks, igavesti |
| in spe |
lootusega, tulevikus |
| in statu nascendi |
tekkeseisundis |
| in statu quo |
endises seisundis, senises seisundis või olukorras |
| inter arma silent leges |
relvade keskel (s.o. sõja ajal) seadused vaikivad (Cicero) |
| inter canem et lupum |
koera ja hundi vahel, videvikus |
| inter malleum et incudem |
vasara ja alasi vahel, raskes olukorras |
| inter nos |
meie vahel |
| inter parietes |
nelja seina vahel |
| in toto |
täielikult, tervikuna |
| in usu |
tarvitusel |
| in vestimentis non est sapientia mentis |
hea riietus pole veel mõistuse mõõt |
| invia est in medicina via sine lingua
Latina |
läbimatu on meditsiinis tee ilma ladina keeleta |
| in vino veritas |
veinis peitub tõde, joobnu ei varja tõtt |
| in vitro |
klaasis, katseklaasis |
| in vivo |
elusas, elusal organismil (korraldatud katse kohta) |
| ipse dixit |
ta ise ütles (tähtsa isiku kohta) |
| ipse fecit |
ta ise tegi |
| ipso facto |
fakti enese tõttu |
| ipso jure |
õiguse enese põhjal, automaatselt |
| ira furor brevis est |
viha on lühike hullumeelsus |
| is fecit cui prodest |
see tegi, kellele on kasulik |
| item |
samuti |
| ius est ars boni et aequi |
õigus on headuse ja õigluse kunst (Celsus) |
|
|
J |
|
| januis clausis |
suletud ustega |
| jucundi acti labores |
meeldivad on tehtud (lõpetatud) tööd |
| juncta juvant |
üksmeel aitab |
| junior |
noorem |
| jurare in verba magistri |
õpetaja sõnu vandega kinnitama, kellegi arvamust pimesi järele kordama
(Horatius) |
| justum et tenacem propositi virum |
inimene on aus, muutumatu oma otsuse (Horatius) |
|
|
L |
|
| labor corpus firmat |
töö tugevdab keha |
| labor omnia vicit |
töö võidab kõik |
| lapsus |
vääratus, komistus, eksitus |
| lapsus linguae |
keelevääratus, eksimus kõnelemisel |
| lapsus memoriae |
mäluvääratus, mälukomistus, mäluviga |
| lege artis |
kunstinõuetele vastavalt |
| legem brevem esse oportet |
seadus peab olema lühike |
| licentia poetica |
luuleline vabadus (Seneca) |
| licet |
on lubatud, võib |
| litterarum radices amarae sunt, fructus
jucundiores = radices litterarum amarae sunt, fructus dulces |
teaduste juured on mõrud, viljad magusad |
| locus minoris resistentiae |
nõrk (väikseima resistentsusega) koht |
| luscinia parva, sed vox magna |
ööbik on väike, aga (ta) hääl on suur |
|
|
M |
|
| mala fide |
pahatahtlikult, ebaausalt |
| manus manum lavat |
käsi peseb kätt (Seneca) |
| memento mori |
mõtle surmale |
| mens sana in corpore sano |
terves kehas terve vaim (Juvenalis) |
| mente en manu |
mõistuse ja käega |
| mirabile dictu [mira:bile diktu] |
imelik öelda |
| mirable visu |
imelik näha |
| mutatis mutandis |
muutes seda, mida on vaja muuta |
|
|
N |
|
| naturalia non sunt turpia |
loomulikud asjad pole häbiväärsed |
| ne sutor suprea scripidam |
iga kingsepp jäägu oma liistude juurde |
| nihil semper floret |
miski ei õitse igavesti (Cicero) |
| nolens volens |
tahes–tahtmata |
| non olet |
(raha) ei haise |
| nota bene! |
pane tähele! |
| nulla dies sine linea |
mitte ühtki päeva ilma harjutamata, visa tööta |
|
|
O |
|
| omnia mea mecum porto |
tõeliselt väärtuslik on inimeses endas (Bias) |
| omnia vincit amor |
armastus võidab kõik (Vergilius) |
| opus |
töö, teos |
| ora et labora |
palveta ja tööta |
| o sancta simplicitas! |
oh püha lihtsameelsus! (Jan Hus) |
| o tempora, o mores! |
oh ajad, oh kombed! (Cicero) |
| otium reficit vires |
puhkus kosutab jõudu |
|
|
P |
|
| pacta servanda sunt |
lepinguid tuleb järgida |
| panem et circenses |
leiba ja tsirkust (Juvenalis) |
| Pater noster |
meie isa (tähistab ka meieisapalvet) |
| per aspera ad astra |
läbi raskuste tähtede poole |
| per capita |
ühe pea ehk isiku kohta |
| pereat mundus, fiat justitia |
hukkugu maailm, õigusemõistmine peab aset leidma |
| per fas et nefas |
kõigi vahenditega |
| persona grata |
soovitav isik, vastuvõetav, eriti diplomaatias |
| persona non grata |
ebasoovitav isik, eriti diplomaatias |
| pia desideria |
vagad soovid |
| post factum |
pärast toimumist, tagantjärele |
| primus inter pares |
esimene võrdsete seas |
| pro et contra |
poolt ja vastu |
| pro forma |
vormi täiteks, moepärast |
| pro memoria |
mälestuseks, meelespidamiseks |
| pro patria |
isamaa eest |
| probi estote per totam vitam |
olgem väärikad kogu elu |
|
|
Q |
|
| quo vadis? |
kuhu lähed ? või kuhu sa lähed ?. |
| quod erat demonstrandum |
mida oligi vaja tõestada |
| quod licet lovi, non licet bovi |
mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale |
|
|
R |
|
| repetitio est mater studiorum |
kordamine on õppimise ema. |
| requiescat in pace |
puhaku rahus, järelehüüe surnule; hauakiri |
|
|
S |
|
| salus populi suprema lex |
rahva hüve olgu kõrgeim seadus (Cicero) |
| salve! |
ole tervitatud! |
| Sapere aude |
söanda olla arukas. |
| sapienti sat |
arukas ei vaja selgitusi (Plautus) |
| sensu lato |
laias mõttes |
| sensu stricto |
täpses mõttes, täpses tähenduses |
| sic et non |
jah ja ei, poolt ja vastu |
| sic transit gloria mundi |
nii möödub maailma (maine) kuulsus |
| sine ira et studio |
erapooletult (Tacitus) |
| sit tibi terra levis |
olgu muld sulle kerge |
| si vis pacem, para bellum |
kui tahad rahu, valmistu sõjaks |
| sola fide |
ainult usu järgi (Martin Luther) |
| sola Scriptura |
ainult Pühakirja põhjal |
| status in statu |
riik riigis |
| status quo |
käesoleval hetkel valitsev või kunagi valitsenud olukord |
| sub rosa |
saladuskatte all, vaikimisel tingimusel |
| sub specie aeternitatis |
igaviku aspektist (Spinoza) |
| sui generis |
omapärane |
| summa summarum |
summade summmana, lõppkokkuvõttes |
|
|
T |
|
| tabula rasa |
puhas tahvel, tühi leht, midagi puhast |
| tempora mutantur et nos mutamur in illis |
ajad muutuvad ja meie muutume ühes nendega |
| terra incognita |
tundmatu maa; uurimata valdkond |
| tertium non datur |
üks kahest |
| tertius gaudens |
kolmas, kes saab kasu kahe teise vahelisest tülist |
| testimonium paupertatis |
vaesusetunnistus, suutmatust või eksimust tõestav asjaolu |
| timeo Danaos et dona ferentes |
kardan isegi kinke toovaid danaoslasi (Vergilius) |
|
|
U |
|
| ubi bene, ibi patria |
kus mul hästi läheb, seal on mu isamaa |
| ultima ratio |
viimne vahend |
| ultra posse nemo obligatur |
kedagi ei saa kohustada rohkemaks, kui ta suudab |
| urbi et orbi |
linnale ja kogu maailmale teadmiseks |
| ut desint vires, tamen est laudanda
voluntas |
kuigi pole jõudu, tuleb kiita tahet; hea tahe väärib kiitust (Ovidius) |
| ut infra |
nagu allpool mainitud |
| ut supra |
nagu ülal oli mainitud |
|
|
V |
|
| vac victis! |
häda võidetuile! |
| vale! |
ole terve!, hüvasti! |
| varia |
muu, täpsemalt liigitamata, igasugust |
| veni, vidi, vici |
tulin, nägin, võitsin (Caesar) |
| verba magistri |
autoriteetse isiku sõnad |
| verba volant, scripta manent |
öeldud sõnad haihtuvad, kirjutatu aga püsib |
| versus |
vastu |
| verte! |
pööra lehte! |
| via |
teed, mööda, kaudu |
| vice versa |
vastupidi, ümberpöördult |
| vide |
vaata |
| vis vitalis |
elujõud |
| vitae, non scholae discimus |
me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks |
| vivat, crescat, floreat! |
elagu, kasvagu, õitsegu! |
| volens nolens |
tahes–tahtmata |
| volentem ducunt fata, nolentem trahunt |
soovijat saatus juhib, mitte soovijat veab |
| vox clamantis in deserto |
hüüdja hääl kõrbes |
| vox populi vox dei |
rahva hääl (on) jumala hääl |
