Indrek'u koduleht
Luuletused elust enesest
© MAIA HÄRMASTE
1998 # 1999 # 2000***
miks arvad sa
et meeldid mulle
kas olen andnud
selleks põhjust
või
on selles süüdi
mõni sinu
unenägudest
***
sa rüvetasid mu puhtust
määrisid mu süütust ja
sooja säravat ausust
naersid mu üle
ise kiivalt vahtides mind
vihkan ja nean
sind selle pärast
sa mõrvar!
***
jalutades pimedas surnuaias
tunned kõdunemise lõhna
ja huumust, mis sellest tekib
kuuled kuidas muld pressib
kirstulaudadele peale kogu
oma jõuga
see imeline salapärasus
imeb sind endasse ega
lase enam välja
sa leiad igal õhtul
end surnuaias jalutamas
teadmata ise miks
ja ahmides seda endasse
***
karjun kõigile ülle maa
VIVAT ANARCHIA
elagu vabadus, seadusetus
ja kihutan
tolmu üles keerutades
oma HARLEY DAVIDSONIGA
maailma lõppu välja
et nautida täiel määral
vabadust, seda mis tuleb leida
sinul endal ja siis,
kui leitud hoia see
igavesti alles
VIVAT ANARCHIA
***
varjude mäng südames
toimub särava täiskuu all
siis kui imetleda tähistaevast
meenuvad möödunud aegade
head ja vead
nii tekivad südamesse
möödunud sündmuste
varjud
***
klaasikillumäng
kriimustab mu südant
ja veab hinge verele —
neist haavadest läheb
mustus sisse
ja mädandab mu keha
unustusse
***
nii palju kära, kisa, kilkeid
jääge vait
jääge ometi vait —
ma ei suuda
ma ei talu
jätke mind rahule
te ei kuulu mu maailma
te ei mõista mu mõtteid —
minge ära
ja laske mind rahus elada